Firma “Heinrich Ferdinand Puls” 1846 – 1927

Heinrich Ferdinand Puls (1815-1862) sündis Pärnus kingseppmeister Johann August Pulsi ja Kõpu metsavahi tütre Helene Wilhelmine Sengelmanni pojana. Algselt kaupmehena tegutsenud H.F.Puls kogus jõukust raua- ja nahakaupade äriga. 1846 asutas H.F.Puls Pernau (nüüd Pärnu) kesklinnas õlletehase.

 

 

H.F.Puls suri 1862, jättes pärijateks lapseootel abikaasa Anna Henriette ja 4 tütart. Ainus meessoost järeltulija Heinrich Ferdinand juunior (1863-1933) sündis juba peale isa surma ning asus hiljem (1875) elama ja õppima Peterburgi, opteerus koos abikaasa ja kahe lapsega Eestisse suvel 1920. Pärast H.F.Pulsi surma määras Pärnu raad perekonna eestkostjaks lese venna, politseikomissar Johann Heinrich Schwarz’i ja kaupmees Gustav Kreischmann’i, kes korraldasid perekonna majandusasju.

Ajaleheteade aprillis 1872.

Jaanuaris 1863 koostatud varaloendi järgi kuulusid Pulsidele muuhulgas õlletehase varud millest mainitakse laagerduvat baieri- ja topeltõlut, 4 säilitist linnaseid, 65 puuda humalaid, 4000 õllepudelit, 60 õllekorvi, hulk vaate jm.

1870 sai Pulsi lesk loa veel ühe õllekeldri sisseseadmiseks Merkuri bastioni püssirohukeldris. Sel ajal töötas õlletehases 12 inimest ja ettevõtte käive ulatus 20 000 rublani aastas. Pruuliti baieri õlut, lahjemat topeltõlut (nn Doppelbier ehk “teise õlle” virre saadi linnaste veelkordse meskimisega), mida müüdi pudelites. Lahjem toobiõlu saadeti kõrtsidesse vaatides.

 

Auruõlletehase avamiskuulutus 1876 ja Pulsi tehasekomleks 20.sajandi alguses.

 

1876 rekonstrueeriti seni jõuseadmeteta töötanud õlletehas, mida nüüd käitas 10 HJ aurumasin ja uuendati põhjalikult kogu sisseseade. 1881 valmis uus suur elamu koos linnaseosakonnaga. 1883. aastal hakati pühadeks tootma erlangeni õlut, tööliste arv kasvas 16-ni.
1885. aasta jaanuaris pandi käima uus õllesort, mis valmis Pärnu augustinäituseks. Pärnu Postimees kirjutab: “Heinrich Puls: Kaks toredat witriini näitavad meile, missugustest teradest Baieri ja näituse tarwis isiäranes walmistatud “Wiini Märtsi” õlu tehtud saab. Head odrad, head linnased on peatingimised hea õlle walmistamise juures, ja missugusid muudatusi linnased äranägema piawad, enne kui neid tarwitada wõib, näitab meile üks piramiidinäuline witriin, kuna teine witriin ilusate pudelitega oma walmis pruulitud õlle läbi õllede armastajaid meelitab. Õlle headust wõib näituse buffetis katsuda, kus suur waat selle pealkirjaga “Wiini Märtsi õlu” jänulisi enese poole kutsub. Meie oleme seda õlut niisama, kui ka paljud teised, maitsnud, ja kui meie tema headuse ehk halbuse kohta midagi ütleda tahaksime, siis see ei ole meile mitte lubatud, sest seina peale waadates leiame meie teiste mõttesalmide hulgas ka järgmist: “Kes mind kiidab juures olles, laidab aga ära olles, küps’gu see küll põrgu kolles.” Siiski arvame, et rahwas sellepoolest otsuse ju ära teinud on, sest “Wiini Märtsi õlut” kuuldi igaltpoolt nõuutawat”

Pulsi pudel 1846 aastal

1890. aastate keskel ulatus Pulsi õlle aastatoodang ligi 300 000 liitrini. Toodeti pilseni, müncheni, baieri ja lauaõlut. 1899. aastal muudeti seni gildifirmana tegutsenud ettevõte usaldusühinguks H.Puls, hakati tootma lisaks õllele linnasekohvi ja alates 1910 ka karastusjooke.

1914 alanud I maailmasõda tõi kaasa üleriigilise alkoholi müügi keelu, seisma jäänud õllevarud hävitati. Sõjapäevail jätkati linnasekohvi ja karastusjookide tootmist.

 

 

Eesti Vabariigi algusaastail võttis OÜ Heinr.Puls rendile salapiirituseveoga rikastunud ärimees Gustav Linquist. Õlletehase käikulaskmiseks saadi valitsuselt luba 1921. Järgmisel aastal avati õllelaod ka Tallinnas, Tartus ja Viljandis tänu millele levis Pulsi pilseni, märtsi ja müncheni õlu ka väljaspool kodulinna.

Tallinna lao reklaamkuulutus 1922 ja õlleetiketid 1922-1923. Erakogu.

Kuid kulud kasvasid kiiremini kui tulud ja 1923 jäi OÜ Heinr.Puls tegevus seisma. Osaühingu otsustas saneerida viimane sõjaeelne omanik Ernst Schwarz, H.F. Puls juuniori emapoolne tädipoeg. 1924. aasta suvel sai ta loa limonaadivabriku taasavamiseks ja 1925. aasta alguses alustas tööd uuesti ka õllevabrik, nüüd nime all Ernst Schwarz’i õllevabrik, limonaadi- ja kohvitööstus. Kuid ägeda konkurentsi tingimustes pidi ettevõte suurtootjatele alla vanduma ja õlletegu 28.veebruaril 1927 kesklinnas Kuninga tänava tehases jäi viimaseks.

Paar aastat jätkati veel karastusjookide tootmist ja kuni natsionaliseerimiseni 1940 tegutses ettevõte puhtkaubandusliku organisatsioonina, tegevusvaldkonnaks põllutööriistade, elektri- ja majatarvete müük.

 

H.F PULS TÄNAPÄEVAL

2006. aastal võeti Pärnu Õlletehase poolt uuesti kasutusele H.F.Pulsi kaubamärk ja taastati kvaliteetõlle tootmine. Lisandusid uued õllesordid ning Pulsi kaubamärk sai kiiresti uuesti tuntuks.
Veebruaris 2008 sõlmis AS Viru Õlu suuromanik Harboe Bryggeri A/S lepingu, mille põhjal omandati Puls õlle kaubamärk ning sellega kaasnevad muud väärtused. Tehingu tulemusena omandati toodete retseptid, müügitööks vajalik inventar, seadmed toitlustusasutuste teenindamiseks ning muu vara, mis on seotud toodete turustamisega.
Harboe kontserni kaasamine võimaldas laiendada ning mitmekesistada tooteportfelli, samal aastal lisandusid tooteporfelli mittealkohoolsed õlled ja siidrid.
2012 aastal hakati Eestis tootma ka Pulsi purgiõlut tänu millele laienes tootevalik.
Täna toodetakse Pulsi õllesid Harboe tehastes Saksamaal ja Eestis ning Pulsi õlled on müügil paljudes riikides üle maailma.